Osteopaatia kujutab endast manuaalset ravimeetodit, mis sobib paljude erinevate terviseprobleemide raviks. Osteopaatiliste tehnikatega on võimalik haigusi või vigastusi korrigeerida või ära hoida. Ravitakse nii ägedaid kui kroonilisigi valusid, tundetust, liigeste ning selgroolülide jäikust ja rühivigu.

Osteopaat  peab oskama väga hästi anatoomiat, sest osteopaatia pole üleloomulik sahmerdamine, vaid luude-liigeste teadlik liigutamine käte abil. Ravi on lihtne ja peaaegu valutu, sest klassikalise osteopaatia puhul ei kasutata nn kiireid löögitehnikaid.

Enne ravimist uurib osteopaat varasemate (k.a.lapsepõlve) traumade kohta. Osteopaat vaatab patsiendi pealaest jalatallani üle, kuulates kätega, mis on ülitundlikud ja liiguvad viiel eri tasandil (nahk, vedelikud, lihaskiled ehk fastsiad, lihased ja luud). Tihtipeale häda põhjus ei pruugi peituda täpselt selles kohas, kust inimesel valutab. Osteopaat kontrollib selgroo liikuvust, rühti ja keha võimalikke pingekoldeid. Läbivaatuse tulemusena koostatakse raviplaan, mille abil püütakse mõjutada probleeme nii, et organismi oma tervendamismehhanismid hakkaksid tööle.

Osteopaatia aluseks on 1874. aastal Ameerika sõjaväearsti ja inseneri Andrew Taylor Stilli rakendatud ravipõhimõte, mille ta nimetas osteopaatiaks (kreeka keeles osteon – luu, pathos – haigus, kannatus). Dr Stilli järgi on inimkeha üks tervik: toimimishäire ühes piirkonnas kahjustab teisi piirkondi. Ta oli veendunud, et enamikke haigusi võib leevendada või ravida ilma medikamentideta.

Still on öelnud, et inimese tervis sõltub keha luulise toestiku tasakaalust. Kui kusagil on trauma, kannatavad ka närvisüsteem, lihaskond ja vereringe, mis on luustikuga seotud. Kuna keha on üks tervik, levib ühes kohas olev probleem sidekoe kaudu lõpuks kõikjale. Ent kuna kehal on ka sisemine intelligentsus ja eneseregulatsiooni võime, suudab ta, kui aidata tal pingetest piisavalt vabaneda, ise terveneda. Ameerikast levis õpetus Euroopasse – esmalt Inglismaale, sealt edasi Prantsusmaale, seejärel teistesse Euroopa riikidesse.

Osteopaatilise ravi eesmärgiks on ravida valu, taastada keha normaalne liikuvus, koordinatsioon ja rüht. Kiropraktikud keskenduvad peamiselt lülisambast tulenevatele häiretele. Osteopaadid ravivad ka funkstionaalseid häireid, mis puudutavad hingamisteid ja seedetrakti.

Ravi on lihtne ja peaaegu valutu, sest klassikalise osteopaatia puhul ei kasutata nn kiireid löögitehnikaid. Osteopaat viib protseduuri läbi nn pika hoova tehnikaga, kasutades jäseme või keha kaalu koos erinevate liigutustega. Osteopaadid liiguvad oma käega kuulamisel ja manipuleerimisel viiel eri tasandil, milleks on nahk, vedelikud, fastsiad, lihased, luud.

Profülaktiline ravi hoiab ära hilisemad valud. Kui valu on kannatatud juba pikka aega, tähendab see organismi appihüüdu, ja kui valust proovitakse vabaneda valuvaigistite abil, muutuvad sümptomid veelgi tõsisemateks ja probleemid sügavamateks tänu lisandunud kõrvaltoimetele.

Neid on vähe ja need on suhtelised, s.t et teatud ravivõtteid oskuslikult ja ettevaatlikult kasutades saab osteopaatiat siiski rakendada.

  • Lülisamba mehaaniliste funktsioonihäiretega seotud probleemid (üle 90% kõigist tugi-liikumisaparaadi probleemidest).
  • Kaela- ja peavalu (migreen)
  • pearinglus, tasakaaluhäired
  • lõualiigese-, õla- ja käevalu
  • karpaal¬kanali sündroom
  • meeleelundite vaevused (kuulmise, nägemise nõrgenemine, kohinad)
  • Selja- ja roietevalu
  • valu rinnakus
  • valu südame piirkonnas
  • arütmia
  • unepuudus, pidev väsimus
  • Jalga kiirguv valu (ishias)
  • õndraluuvalu
  • puusa-, põlve- ja pöiavalu
  • lihasevalud
  • siseelundite vaevused (kõhuvalud, menstruatsioonihäired, kõhukinnisus)
  • (Spordi) ülekoormussündroomid – nn tennisisti ja golfimängija küünarnukk, muud samalaadsed kõõluste kinnituskohtade probleemid.
  • sünnitraumad ja operatsioonid
  • entsefalopaatia
  • minimaalsed ajutalitluse häire
  • neuroosid
  • tähelepanu- ja käitumishäired
  • psühhomotoorse, kõne- ja intellektuaalse arengu peetus
  • neuroloogilised probleemid
  • peavalud
  • hüpertensiivne-hüdrotsefaalne sündroom
  • mõningad kõrva-nina-kurguhaigused
  • rühihäired (skolioosid, kõverkaelsus)
  • luustiku ja lihastiku häired
  • sagedased külmetus- ja seedetraktihaigused
  • düsleksia
  • kõnehäired
  • äge põletik
  • pahaloomulised kasvajad (vähk)
  • värsked luumurrud
  • väljendunud osteoporoos
  • märkimisväärne degeneratsioon
  • deformatsioon
  • hüpermobiilsus
  • pikaajaline antidepressantide manustamine (psühhiaatriline haigus)
  • tuberkuloos
  • teatud nahahaigused
  • alkoholism
  1. Keha on tervik.
  2. Struktuur ja funktsioon on vastastikuses sõltuvuses.
  3. Kehal on omadus ennast kaitsta ja parandada.
  4. Kui normaalne kohanemisvõime on häiritud või välised mõjurid takistavad keha eneseregulatsiooni, võib areneda haigus.
  5. Kehavedelike vaba voolamine on tervise säilitamise aluseks.
  6. Närvid mängivad olulist rolli kehavedelike voolamise kontrollimisel.
  7. Osteopaatiliste manipulatsioonide ülesanne on kõrvaldada mehaaniline surve pehmetele kudedele (närvidele) ja luua võimalus närviregulatsiooniks, kehavedelike ringluseks, seega tervenemiseks.

Näidustused osteopaadi poole pöördumiseks:

Näidustused lasteosteopaadi poole pöördumiseks:

Osteopaatia

Teadmiseks patsiendile

Osteopaatia ajaloost

Mida peaks teadma osteopaatiast

Vastunäidustused:

Olulisemad:

Osteopaatia põhitõed:

Osteopaatia sobib igas vanuses patsientidele väikelapsest vanurini, sõltumata inimese kehakaalust või soost.

Mis vahe on osteopaatial ja teistel manuaalse meditsiini erialadel? Mis teeb osteopaatia eriliseks?

Üldjoontes on osteopaatia ja teistel käelisel tegevusel põhinevate manuaalse meditsiini erialade – kiropraktika ja manuaalteraapia – diagnostika ja raviloogika sarnased. Paljud ravivõtted kattuvad.

Kiropraktik pole ühelgi maal arst, manuaalteraapia ja osteopaatia aga on üldjuhul arsti lisaerialad. Kiropraktika võtted on kõige kiiremad ja järsemad, osteopaatia omad kõige delikaatsemad, detailsemad ja kõige rohkem inimkeha keerukust ja seoseid arvestavad. Osteopaatia seanssi võib võrrelda klaverihäälestamisega. Nii nagu delikaatne muusikainstrument, läheb ka inimkeha häälest ära vastavalt sellele, kuidas me temaga käitume.

Ja kuna me üldjuhul temaga eriti hästi ei käitu, vajab keha häälde seadmiseks välist abi.

Refleksoloogia ehk kogu keha tsoonteraapia on iidne alternatiivmeditsiini haru, kus aktiveeritakse inimese enda keha tervendavad jõud.

Antud (Rootsi koolkonna) refleksoloogiline teraapia põhineb Karl-Aksel Lindi meetodil, kus jälgitakse elementide süsteemi ja ühildatakse ida ning lääne kogemused ainulaadseks süsteemiks.

Teraapia eesmärk on aidata kliendil terveneda ja hoida head enesetunnet.

Kuna ravi on alati koostöö patsiendi ja arsti vahel, sõltub see lisaks arsti valitud raviskeemile patsiendi koostöövalmidusest, patsiendi vastuvõtlikusest ja siirast soovist terveneda.

  • pea-, kukla-, kaela- ja seljavalud

          (vabastab keha enda loomulikke valuvaigisteid)

  • hormonaalsed häired

          (viljatus, menopaus, kroonilised haigused jne)

  • tugi- ja liikumiselundite probleemid, sh traumajärgne

          taastusravi ja lihaspinged

  • hingamisteede haigused (astmad, allergiad)
  • ainevahetus- ja seedimisprobleemid
  • närvidest- ja vereringeprobleemidest tekkinud hädad
  • unetus ja blokeeringud energiakanalites
  • stress ja läbipõlemine (FÜÜSILISE HAIGUSE PEAMISEKS TEKITAJAKS)
  • erinevad valud ja põletikud
  • aktiveerib vere ja lümfi ringvoolu
  • titade koolikavalud
  • aitab väljutada kehast toksiine ja jääkaineid

          (mille tulemusel kudede hapniku- ja verevarustus aktiviseerub)

Tavalisimad probleemid, mille puhul abi saab:

Refleksoloogia

Osteopaatia mõjud on alati väga individuaalsed

Sageli ei oska inimene ise oma keha märke lugeda ja õigel ajal reageerida. Refleksoloog aitab haigusele jälile jõuda enne kui seda saab diagnoosida, s.t haigus ei ole veel muutunud füüsiliseks, ja aitab organismi jälle tasakaalu viia. Valutavad või kehvasti toimivad elundkonnad ja kehapinnal olevad sünnimärgid, tüükad, täpid ja laigud on sügaval peidus olevate elundite energiahäire sõnumid. See on keel, mille abil keha räägib enda elustiilist, toitumis- ja joomisharjumustest ning paljust muust, millest sõltub füüsilise keha tervis ja eluiga.

Käte ja teraapiapulkade abil stimuleeritakse refleksipiirkondi kogu kehal ja valuaisting vallandab kudedes bioelektri, mis ajju jõudes saadab vastuseks kas lõdvestumis- või pinguldamissignaali, mis omakorda ummistuseni jõudes vallandavad kehas biokeemilise reaktsiooni. Stimuleeritakse erinevate elundite ja organite peegelduspiirkondi e. tsoone (jalataldadel, säärtel, peopesadel, kõrvadel, vajadusel ka kehal).

Eesmärk on inimese organism jälle tasakaalu saada.

Seansi kestus: pool tundi kuni tund.

Ravikordi: vastavalt vajadusele.

Sagedus: 1–2 korda nädalas, mõnel puhul kord kuus.

Teraapia mõjud on alati väga individuaalsed.

Mida peaks teadma teraapiast

Teadmiseks patsiendile

Kliendil on tähtis ette teada, et haigus paraneb vastupidises järjekorras, kui ta tuli.

Soovituslik oleks vahetult peale seanssi puhata, vältida füüsilist koormust ja juua tavapärasest rohkem puhast vett.

Lisaks võivad peale teraapiat ilmneda nii vahetud-  kui ka hilisemad reaktsioonid, mis möödudes asenduvad hea enesetundega.

Teraapiakuuri pikks sõltub kliendi tervislikust olukorrast, mida hinnatakse kohapeal. Üldjuhul kehtib reegel - mida vanem on tervisehäda, seda kauem võtab organismil aega terveneda.

Probleemide puudumise korral, tervise hoidmise eesmärgil oleks soovitav teha läbi korra aastas üks teraapiakuur (4-6x).

Lisaks jagab terapeut nii toitumisalast nõu, kui ka punktteraapilist nõu, kuidas võiks klient ennast ise aidata.

Teraapia käigus on tähtis kliendi ja terapeudi vaheline koostöö ja tagasiside nii teraapia ajal kui ka hiljem kodus tekkinud reaktsioonidest. Tähtis on terapeuti teavitada rasketest haigustest, tarvitatavatest ravimitest, rasedusest või võõrastest esemetest kehas (protees, spiraal, naelad, kruvid, stimulaatorid).

Tõsiste või järsku tekkinud terviseprobleemide korral tuleb enne refleksoloogia kasutamist konsulteerida oma arsti või ämmaemandaga.

Terapeudil on kohustus tagada iga inimese ravi protsessi osas diskreetsus.

Teraapia sobib kõigile. Kuna teraapia võib tekitada erinevatel inimestel erineva tugevusega valuaistinguid, siis kohandatakse teraapia iga inimese järgi personaalselt ja lähtutakse tema tervislikust seisundist.  Kindlasti tuleks terapeuti teavitada rasketest haigustest,

tarvitatavatest ravimitest, rasedusest või võõrastest esemetest kehas

(protees, spiraal, naelad, kruvid, stimulaatorid).

  • Higistamine (eriti käed ja jalad)
  • Urineerimisvajadus
  • Külmatunne
  • Erilised värinad üle kogu keha või teatud piirkonnas
  • Naer ja nutt
  • Kerge ja soe tunne
  • Unisus
  • Lõtvumine
  • Surin
  • Peavalu
  • Suurenenud urineerimis- ja roojamistarve (puhastumise käivitumise märk)
  • Probleemne paik annab tunda
  • Muutuvad une pikkus ja kvaliteet
  • Nahavaevused
  • Hingamisteedes suureneb limaeritus
  • Ajutiselt aktiveerub vana ja unustatud vaevus, kadudes paari päeva pärast
  • Söögiisu suureneb või väheneb
  • Paraneb vastupanuvõime
  • Lõdvestumine muutub lihtsamaks

Vahetud reaktsioonid

Hilisemad reaktsioonid

+372 56 56 8056

All rights reserved. Designed by Pencil Head.